Eksport saab uue võimaluse

Pritsi sõnul on ekspordi sihtriikide majanduskasv üldiselt Eesti majanduse jaoks väga positiivne trend, kuid ta tunnistas, et Venemaalt teenitav raha oli oluliselt parem. „Ilmselgelt Skandinaavia aitab, aga selleks, et toime tulla, tuleb ikkagi otsida kõikvõimalikke variante,“ tõdes Prits. Põhjamaadesse müüvad nad ennekõike bränditud toodet väikepakendatult, kuid Venemaale müüdi juustuplokke autokoormate kaupa. Minevikust pole tema sõnul aga mõtet rääkida.

Skandinaavia pakub oma turgudega siiski leevendust ja on ekspordiks loogiline valik, sest seal tuntakse ja usaldatakse siinseid ettevõtteid ning tooted ja maitsed on küllaltki sarnased. Samuti tuleb mängu logistika, mis on kiiresti riknevate piimatoodete puhul äärmiselt oluline. Kaugele saab vedada ainult piimapulbrit, mida Estover aga ei tooda.

Ehitus tahab Rootsi abil käivet suurendada

Ehitusettevõtte Kodumaja juhatuse esimees Lembit Lump ütles, et neil on plaanis Rootsi turu osatähtsust käibes suurendada. Praegu moodustab see nende käibest umbes kümme protsenti, kuid tahetakse jõuda kolmandikuni. „See on siis eesseisvate aastate eesmärk, sest kiiresti ei juhtu midagi,“ sõnas Lump. Tema sõnul loodavad nad Soome ja Rootsi turul tegutseda rohkem, kui nad seda seni on teinud, kuid see käib väikese viivitusega. Lumpi arvates on tingimused Rootsi turul kasvamiseks siiski soodsad.

Nad vaatavad ka Taani poole, kus elamuehituse turg on pikemat aega rahulik olnud, kuid kus viimasel aastal on märgata elavnemist. „Koos masuga kukkus ta ära ja me ei ole sinna veel midagi väga tõsiselt teinud, aga kontaktid on elavnenud. Jah, väga pessimist ei maksa olla,“ arvas Lump.

Soome turult oodatakse püsivamat kasvu

Kodumaja on Soomes seni vähe tegutsenud, kui Lumpi sõnul on nad märganud seal huvi kasvu. Bellus Furnituri juht Rolf Relander siiski Soome majanduskasvu veel omal nahal tundnud ei ole. „Vähemalt selle põhjal, mida ma Soome ajakirjanduses olen jälginud, praegu seal ülipositiivset suhtumist küll veel pole. Ma arvan, et Soomel on veel mõned otsused töös, mida on vaja teha, ja alles siis võib tõusu oodata,“ ütles ta.

Relanderi sõnul ei ela nad SKP numbrite järgi, tarbijate käitumise muutuste jaoks on vaja, et majandus kasvaks mitu kvartalit järjest. „Ühed SKP numbrid siin veel ei muuda tarbija käitumist, kui me räägime suurtest investeeringutest, nagu autod, mööbel ja kodu soetamine. See vajab seda, et inimestele tuleb mitu kvartalit positiivseid uudiseid järjest,“ sõnas Relander, kuid lisas, et see võib olla siiski hea algus.